Koht ja sekkuv kunst
Sekkuva avaliku kunsti analüüs Vabaduse väljakul ja selle lähiümbruses toimunud aktsioonide näitel
Kaasaegsete avalikus ruumis aset leidvate sekkuvate kunstiaktsioonide puhul rõhutatakse ühtaegu nii koha- ja kogukonnaspetsiifilisust kui ka kogukonna määravat rolli teose tähenduse tekkes. Järgnevas artiklis esitan küsimuse sekkuva kunstiaktsiooni läbiviimise paiga mõjust aktsioonidele tähenduseloomes. Selleks võtan vaatluse alla konkreetses paigas – Tallinna Vabaduse väljakul – viimasel kümnendil toimunud enim avalikku tähelepanu pälvinud sekkuvad aktsioonid ning analüüsin nende näitel sekkuva avaliku kunsti kõnetamistehnikaid. Analüüsi teoreetilise lähtealusena kasutan eelkõige Michel de Certeau taktikate kontseptsiooni. Laiendades Michel de Certeau ideid Henri Lefebvre’i ja Juri Lotmani ruumikäsitluste abil, analüüsin konkreetseid juhtumeid ning sõnastan mõned üldised seaduspärad, kirjeldamaks sekkuva avaliku kunsti ja konkreetse koha koosmõju.
Vaatluse all olevate praktikate nimetamiseks pakun mõiste sekkuv avalik kunst. Antud hübriidne väljend viitab genealoogilisele põlvnemisele ühelt poolt viimastel kümnenditel toimunud arutelust avaliku kunsti ja nn uue avaliku kunsti üle, teisalt üheksakümnendatel end manifesteerinud sekkuvatest meediapraktikatest, nagu taktikalise meedia liikumine ja interventsionistid.
*
Märksõnad: avalik kunst, sekkuv kunst, taktikaline meedia, Henri Lefebvre, Michel de Certeau
Kunstiteaduslikke uurimusi 23/1-2
27 lk